










Vitis 'Jubileinaja Novgoroda' | |||||||||||||
Viinapuu 'Jubileinaja Novgoroda' | |||||||||||||
Kasvukuju: Ronitaim. Lehed: Heitlehine. Tiheda kauni lehestikuga ronitaim. Õied: Tähtsusetud. Viljad: Marjad rohekaskollased. Valminult väga maitsvad. Valmib augusti lõpus. Kasvukoht: Kasvab niiskel mullal. Tuulevaikne, päiesepaisteline lõunapoolne sein. Varajane. Kasutamine: Talvekindel, talub vähemalt -30 C. Sai siis teine kasvuhoonde istutatud. Roosidest juurde:
|
haruldasim sort tugeva sidrunilõhnaga! Poollaiuv, tiheda lehestikuga, mass 210-240 g. Värskeid ja kuivatatud rohelisi taimeosi kasutatakse vürtsika maitseainena liha- ja kalatoitude juurde, erinevate jookide, magustoitude ja kondiitritoodete lõhnastamiseks, pudingite, zheleede kaunistamiseks. Külvates kasti katta kergelt mullaga. Optimaalsel temperatuuril +20-25 kraadi tärkab 10-12 päevaga. Soojalembene, avamaale istutada pärast öökülmaohu lõppemist. Vett hästi läbilaskvasse, orgaanilise väetise rikkasse mulda, külmade tuulte eest kaitstud kasvukohta. 1 gramm = 900 seemet. Pakis seemneid 0,2 g.
1-aastane. Segu. Populaarne kääbusseeria. Põõsas kompaktne, tugevasti harunev, 25-30 cm kõrgune. Tumeda südamikuga erinevat värvust täidisõied läbimõõduga kuni 4 cm. Õitseb juulist septembrini, peenarde ääristamiseks ja rõdude ehteks. Omab raviomadusi. Pakis seemneid 1,0 g.
Näeb suurepärane välja rühmadena iluaedades, bordüürides ja segapeenardes, aga on ka suvekimpude ilusaks täiteks.
Külv avamaale mais, külvid harvendada, jättes taimede vahele 15-25 cm. Selleks, et õitsemist pikendada, võib külvata mitmel ajal kogu suve vältel, selleks aga, et saada õitsvaid taimi juunis - viia külv läbi vastu talve. Õitsemine algab juunis ja kestab öökülmadeni. Külv mai lõpus, juuni alguses, juuli ja septembri lõpus. Õitsemine juuni lõpust septembri alguseni.
Ravimina kasutatakse saialille õisi, mida kogutakse suve läbi. Tarvitatakse õieraota või 3 cm pikkuse raoga õisikut, kogutakse siis, kui vähemalt pooled õied on avanenud. Korje vahe võib olla 2-5 päeva. Droog tuleb kohe kuivatada kas pööningul või varikatuse all õhukese kihina laiali laotatult ja tihti segades. Kuivatis kuivatades ei tohi temperatuur ületada 40-45 °C. Kuivatamise võib lõpetada siis, kui õisik kergesti pudeneb. Säilitatakse õhukindlas nõus l aasta.
Kaheaastane taim ristõieliste sugukonnast, mis moodustab palja varre, mida kroonivad väikesed peakesed, nagu roosid. Taime kõrgus 80-100cm. See dekoratiivkapsa aiavorm oma originaalsusega ületab teised üldlevinud leht-dekoratiivtaimed. Mulla suhtes vähenõudlik, kasvab hästi avatud ja ka varjulistes kohtades. Talub väikeseid öökülmasid, mistõttu võib sügisel pikalt kaunistada teie aeda. Paljundatakse seemnetega, kas istikute saamiseks kasti, või otse avamaale. Kasutatakse lõikekimpudes, kus on tõeliseks rosinaks. 7 seemet.
1-aastane. Selle dekoratiivkapsa laiuvad puhmad kõrguvad kuni 30 cm, lõhistunud vapustavate varjunditega lehestik meenutab hiiglasliku linnu pikki sulgi. Oma ebatavalise välimusega hämmastab ta kõiki ja saab oodatud külaliseks igas aias. Maksimaalse dekoratiivsuse saavutab sügiseste öökülmade saabudes. Külv aprillis-mais substraadi pinnale. Katta kergelt mullaga ja hoida temperatuuril +20 kraadi. Tärkab 5-8 päevaga. 3-4 nädala pärast pikeerida eraldi pottidesse läbimõõduga 9-11 cm ja hoida temperatuuri +15 kraadi tasemel. Avamaale istutada 60-70 päeva vanuselt. Taimed ei karda lühiajalisi öökülmi. Eelistab kerget, vett hästi läbilaskvat liivsavi-mulda, reageerib hästi pealtväetamisele. Idanevuse % 96. 7 tk.
Et korjata ise seemneid lehtkapsastelt, tuleb taimed koos juurtega välja kaevata, eemaldada kõik alumised ja keskmised lehed, jättes alles vaid kõige ülemised ja kaevata keldrisse niiskesse liiva kuni kevadeni. Jälgige ,et juured ei kuivaks. Kui panna taimed aknale, kasvatavad nad talve jooksul pidevalt lehti suuremaks ja pärast kasvukohale istutades ei hakka õitsema. Kevadel tuleb esimesel võimalusel istutada taimed peenrale, eelnevalt kaevatud auku, kuhu on lisatud 1-2kg orgaanilist väetist. Paremaks tolmlemiseks on kindlasti vaja istutada 4-5 taime. Kohe, kui nad hakkavad kasvama, väetage kompleksmineraalväetistega. Enne õitsemist asetage toed. Peale õitsemist moodustuvad kaunad, mida tuleb hoida väikeste lindude eest. Riputage krabisevaid kiletükke, või katke taimed peeneaugulise võrguga. Kaunade kolletumisel lõigake koos oksakestega, siduge varred kimpu ja riputage hästi õhutatavasse kohta. Alla asetage kile või present. 2-3 nädala pärast pange seemnetaimed kilele ja pekske kepiga seemned välja. Kapsa seemned tulevad kergesti välja. Peale seda puhastage seemned mustusest ja pange kuivama sooja ruumi. Säilitada võib neid paberist kotikeses. Lehtdekoratiivkapsa seemned säilitavad idanemise 3-5 aastat. Ebaharilik ronitaim pikkusega 3-4 m. Õie diameeter 6-8 cm. Õitseb juulist külmadeni. Vajab valguselembelist ja sooja kohta. Pakis 5 seemet.
Mehhiko vanikkuljus - C. scandens Cav. Kodumaa- Mehhiko. Mitmeaastane taim, mida meil kasvatatakse, kui suvikut. Moodustab rohkearvuliselt varsi pikkusega kuni 4 meetrit. Lehed sulgjad, pisut krimpsus, lõppevad haraliste köitraagudega, mille abil taim kinnitub tugedele. Õied hele- või tumevioletsed,vahel ka valged, kellukjad, 6-8cm läbimõõduga, pikkade tolmukate ja emakaga, mis ulatuvad õiest välja. Õitseb juulist külmadeni. Seemned jõuavad meie kliimas harva küpseks saada.
Kultuuris alates 1787-ndast aastast.
Muld: hästi väetatud muldadel kasvab kiiresti, kattes suure pinna. Hoolitsemine: vajalik nii pealtväetamine kui ka kastmine,et saavutada rikkalik õitsemine.
Paljundamine: seemnete või pistikutega. Emataimed hoitakse talvel jahedas, valges ruumis. Seemned istikute saamiseks külvatakse veebruari lõpus- märtsi alguses. Suured lapik-ümarad seemned idanevad kiiresti, kui neid on enne eelidandatud kuni pragunemiseni. Asetage mitu kihti tualettpaberit alustassile, niisutage seda kaaliumpermanganaadi lahusega (roosa värv), asetage seemned paberile nii, et nad ei puutuks üksteise vastu, pange peale kile ja hoidke valguse käes, temperatuuril mitte alla +20*C. Seemned võivad olla seal 15 ja isegi 20 päeva, enne kui ilmuvad juurekesed. Kui tekib hallitus, peske seemned sama kaaliumpermanganaadi lahusega ja vahetage paber.
AKROBAAT-TAIM: Vanikkuljus.
Cobaea scandens Tartu Ülikooli Botaanikaaias (August, 2006).
Vanikkuljus on saanud oma nimetuse hispaania jesuiidi ja loodusuurija Barnabas Kobo auks, kes elas palju aastaid Mehhikos ja Peruus. Viimastel aastatel on taas tärganud huvi vertikaalhaljastuse vastu. Kuid miskipärast peetakse üha sagedamini vertikaalseks haljastuseks ülesriputatavaid korvikesi amplitaimedega. Ilus, muidugi, kuid tahaks rääkida klassikalisest vertikaalsest haljastusest, kasutades vään-, või ronitaimi, nagu näiteks vanikkuljust. See taim ei ole lillekasvatajate seas populaarne. Põhjuseid on siin palju, peamine nendest- mitte niivõrd kasvatamise raskus, vaid informatsiooni vähene kättesaadavus. Püüame täita seda tühikut, avada mõningad, ilusa, kuid kapriisse vanikkuljuse saladustest. Loodame, et ta saab üha sagedasemaks meie aedade kaunistajaks.
Sugukond vanikkuljus on väike, omades vaid 9 liiki. Taim on piisavalt suur, kuni 8 m kõrgused, põõsasjas liaan, kasvades troopilise Ameerika vihmametsades, mägedes. Taim pürgib valguse poole mööda puid ronides, kinnitudes köitraagudega. Õied suured, 6-8cm läbimõõduga, kellukjad, üksi või 2-3 kaupa lehekaenlas, pungana rohelised, seejärel violetsed või valged. Emakas ja tolmukad pikad, ulatuvad õiekroonist välja. Vili- kupar.
Meie aedades kasvab alates 1787-ndast aastast Mehhiko vanikkukjus (Ńobaea scandens), mis metsikult kasvab Mehhikos. Vaatamata sellele, et tegemist on mitmeaastase taimega, kasvatatakse teda kõige sagedamini üheaastase taimena. Kuid, kui teil on jahe ruum, kuhu asetada juurepall koos suure mullapalliga, võib proovida taime talvel säilitada ja kevadel uuesti aeda istutada. Kuid, ausalt öeldes, pole sellega eriti mõtet tegeleda, lihtsam on kasvatada uus taim seemnest. Kui, loomulikult, teada esimest vanikkuljuse saladust. Asi selles, et seemned, mis on pandud kohe mulda, võivad üldse mitte tärgata. Seepärast tuleb neid enne külvi kindlasti eelidandada. Seemned, mis on leotatud toatemperatuuril, võivad pikalt mitte mingisugust elumärki anda, parimal juhul on juurekest näha 15-20 päeval. Et kiirendada idanemist, pannakse nad alustassile niiske vati või saepuruga. Alustass kaetakse kilega ja pannakse radiaatori lähedale. Sel juhul toimub idanemine juba mõne päevaga (muidugi, kui te ei kuumuta seemneid üle, ega lase neil kuivada). Kui märkate hallitust, peske seemneid kaaliumpermanganaadi lahusega. Idude ilmumisel istutage taimed maksimaalselt kahekaupa pottidesse. Esialgu kasvavad seemikud väga aeglaselt, kuid hiljem kasvutempo kiireneb. Viimaks on istikud valmis, ning te unistate kauaoodatud kellukestest. Kuid, saades isegi korraliku istutusmaterjali, võib õitsemist veel kaua oodata. Siit teine saladus- vaatamata võrsete jõulisele kasvule, tuleb selleks, et näha õitsevat vanikkuljust, seemned külvata hiljemalt veebruari lõpus- märtsi alguses. Kuid aknalaual venivad taimed väga kiiresti välja, varred aga muutuvad haprateks. Võrsed lähevad sageli segamini, ning peamiseks ülesandeks on hoida vanikkuljust kuni mahaistutamiseni teda kahjustamata.
Vanikkuljus kardab öökülmasid, seepärast võib teda avamaale istutada alles juunis. Ilma kadudeta istutamiseks tuleb mullapall korralikult paigutada istutusauku, võrseid peab aga hoidma teine inimene (nagu pruudi loor), mis hiljem siis ka tugedele kinnitatakse. Hiljem kinnitub taim juba ise tugedele, kuid kohe peale istutamist tuleb teda selles abistada. Tähtis on valida talle sobiv koht, parim kõrgel spaleeril, või kapron võrgul. Kuigi kirjanduses märgitakse, et vanikkuljus armastab päikest, näitab praktika, et ta kasvab ka põhja poolsel alal, kus moodustab rohkearvuliselt kuni 4m kõrgusi võrseid, ning katab hooaja jooksul tihedalt kogu toe. Positiivselt reageerib väetamisele ja kastmisele. Õitseb alates juuli lõpust, augusti algusest. Kõigepealt ilmuvad "tiibadega" pungad, st. tiibadega on õigupoolest tupp. Seejärel tõmbuvad tupplehed laiali, ning nähtavale ilmub täielikult mitteavanenud õiekroon. Tema värvus on alati roheline. Mõne päeva pärast muutub ta olenevalt sordist
sirelilillaks või valgeks. Huvitav näeb välja taim, millel on erinevat värvi õied.
Eestis ei valmi seemned kunagi, võib-olla on see seotud tolmeldajate puudumisega, kuna kodumaal tolmleb vanikkuljus lendhiirte abil. Kuid see pole probleem, seemneid on alati võimalik kaubandusest soetada.
1.Lilled / Üheaastased lilled / Ronitaimed | ||||||
|