воскресенье, 2 декабря 2007 г.
пятница, 23 ноября 2007 г.
| Käänd-safrantähk |  |
|---|
Афеландра растопыренная
 |
| Õied | Kollased, torujad. Õitseb tavaliselt hilissügisel ja kevadel. | |
| Lehestik | Silmapaistev. Tumeohelised vahajad lehed, heledate roodudega. | |
| Kastmine | Korrapäraselt. Ära jäta vett potialuse. Kasuta toasooja vett. Vajab kõrget õhuniiskust, piserda sageli. | |
| Väetamine | Kevadest sügiseni kord kuus. | |
| Temperatuur | Soe, 18-24C. | |
| Erihooldus | Istuta ümber igal kevadel. Samuti lõika kevadel taimevarred tugevasti tagasi, siis haruneb ta kenaks põõsaks. | |
| Märkused | Kaitse ereda päike eest, väldi tõmbetuult. | |
Kõige levinumad jõululilled on jõulutäht ja jõulukaktus. Et need rõõmustaks meid aasta lõpus õitega, näeks kenad välja ja aitaks luua jõulumeeleolu, tuleb lilli hooldades silmas pidada nende omapära.
Tuntuim jõululill on jõulutäht ehk kaunis piimalill, mida kutsutakse tema kodumaal Mehhikos ka püha öö lilleks. Jõulutähe lehti, mille järgi lille kõige paremini tuntakse, peetakse sageli õite kroonlehtedeks. Tegelikult paiknevad lille suhteliselt tagasihoidlikud kahvatukollased õied hoopis kaunite ja kirevate tipulehtede vahel.
Jõulutäht õitseb detsembris ning siis on selle tipulehed kõige värvikamad. Kuna lille õied jäävad märkamatuks, on sellised lehed vajalikud putukate tähelepanu tõmbamiseks.
Aretustööga on jõulutähtedele tekitatud mitmesugust värvi lehti, levinumad on valgete, punaste, lõheroosade või valge-punase kirjude lehtedega jõulutähed.
Täht kardab märgi lehti
Soojalembese taimena armastab lill kasvada toasoojas ja paraja niiskusega mullas; ta ei armasta tuuletõmbust ega märgi lehti. Mõlemat tunda saades laseb jõulututäht lehed maha ning ilusast lillest jääb järele ilmetu roots. Seega tuleks jõulutähe kastmisel jälgida, et lehtedele ei satuks vett. Paari nädala tagant võiks lille ka vedela lilleväetisega väetada.
Pärast õitsemist algab jõulutähel puhkeperiood. Enne seda tuleks tasapisi vähendada kastmist.
Puhkuse alguse üheks märgiks on see, et jõulutäht laseb kõik lehed maha. Kui on soov lille ka järgmisel aastal õitsemas näha, on nüüd õige aeg ta ümber istutada. Istutama peaks lille suuremasse potti ja rammusasse mulda. Seejärel võiks veidi oksi kärpida.
Sellega peaks aga ettevaatlik olema, sest jõulutähe piimamahl on üsna mürgine. Seetõttu tasub kärpides kanda kindaid.
Et lill ka järgmise aasta jõulude ajal õitseks, tuleb suvel tema päeva lühendada 12 tunnini. Ses osas peab olema üsna range, sest isegi paarikümneminutiline elektrivalgus võib kõik rikkuda. Septembrist alates võib lille toas jälle aukohale tõsta ning ka kastmistihedust suurendada.
Jõulukaktus on Brasiiliast pärit lülikaktus, kellele meeldib kasvada vihmametsades puudel, seetõttu nimetatakse lille ka epifüüdiks. Jõulukaktus armastab kasvuajal sooja ja niiskust ning rammusat mulda. Seda lille on tegelikult üsna raske kasvatada, sest oskamatult tegutsedes laseb ta lihtsalt oma lülid maha ja õitsemisest ei tasu unistadagi.
Jõulukaktusele ei meeldi, kui ta kasvukeskkond on liiga kuiv, temperatuur kõigub liialt või ei olda hoolas kastmisega. Kõige enam aga ei salli ta puudutamist. Jõulukaktus on väga tundlik asukoha muutmise suhtes, seda isegi siis, kui teda aknalaual veidi keerata. Pühkides tolmu aknalaualt või postamendilt, millel ilutseb jõulukaktus, tuleks lill kindlasti panna tagasi samasse asendisse. Muidu laseb ta lehed maha või ei hakka õitsema.
Kaktus ei taha päikest
Jõulukaktus õitseb novembri keskpaigast jaanuari lõpuni, õitsemise tippaeg on detsembri keskel või lõpus. Lille peab hoolega kastma kuni märtsini ning alles siis võib kastmist vähendada. Olenevalt õhuniiskusest võiks teda siis kord nädalas või isegi harvemini kastekannuga külastada.
Lisaks kastmiskordade vähendamisele võiks ka temperatuur veidi madalam olla. Juulis peaks jõulukaktusele aga puhkust andma, jätma paar nädalat kastmata ning laskma tal jahedas (18-20 kraadi) puhata. Alates augustist võiks lille jälle tihedamalt kastma hakata.
Kindlasti peab jõulukaktust kaitsma kuuma kevadpäikese eest. Seda, kas päikest on palju või parasjagu, näitab kõige paremini lill ise – liigne päikesevalgus muudab ta lehed punakaks.
Jõulukaktuse ümberistutamiseks on õige aeg märtsis. Selleks peaks muld olema viljakas ja suurema turbasisaldusega. Kasutada sobib ka lillemulda või valmistada ise mullasegu.
Selleks tuleb võtta üks osa kobedat aiamulda, üks osa liiva ja kaks osa turvast. Vaatamata sellisele küllaltki rammusale mullasegule tuleks lille siiski õitsemise ajal ka väetada. Selleks sobib kõige paremini vedel lilleväetis.
KAUNIS PIIMALILL e. JÕULUTÄHT
(Euphorbia pulcherrima)
Looduslikult kasvab kaunis piimalill Mehhikos. Seal kutsutakse teda “püha öö lilleks”.
Peaaegu märkamatuid kollaseid õisi ümbritsev kõrglehtedest krae võib olla tänu sordiaretusele valge, kollane, lõheroosa, ereroosa, roosa valge äärisega, säravpunane, lilla või punase-valge kirju. Eriti huvitavad on nn. täidisõielised sordid.
Jõulutäht vajab õitsemise ajal toasooja (18-21rC) hästi valgustatud ruumi. Tuuletõmbusele reageerib taim lehtede langetamisega. Samuti ei tohi jõulutähti hoida arvutite või televiisorite läheduses. Pideval aparaadi soojenemisel ja jahtumisel tekkiv temperatuuri muutus mõjub sama halvasti nagu tuuletõmbuski. Kastma peab jõulutähti toasooja veega. Muld olgu potis ühtlaselt niiske. Lehti mitte piserdada!
Kasvu ajal väetada iga kahe nädala tagant õitsvatele lilledele mõeldud vedelväetisega. Peale õitsemist ja lehtede varisemist istutage jõulutäht veidi suuremasse potti toitainerikkasse mulda. Kastmist vähendada ja oksad kärpida poolevõrra tagasi. Ettevaatust! Jõulutähe piimmahl on mürgine.
Uute õite saamiseks detsembris vajab jõulutäht juunist augusti lõpuni (vähemalt 6 nädalat) päeva lühendamist. Täielikus pimeduses peab taim olema 14 tundi. Seda saavutab meie valgetel ja pikkadel suvepäevadel vaid spetsiaalsete valgust mitte läbilaskvate katete kasutamisel. Isegi elektrivalgus mõne sekundi jooksul võib nurjata kogu ürituse. Septembrist alates tuleb päeva jällegi pikendada. Kodustes tingimustes hakkab taim teistkordselt õitsema harva. Kuid tasub siiski katsetamist!
понедельник, 29 октября 2007 г.
пятница, 28 сентября 2007 г.
üks kivihunnik
Selline näeb siis välja sügisel vaatame mis kevadel saab.Peenrasse sai veel istutatud talinelke ja nartsisse(tete a tete -kollased)ja mingit värvi veel.Ning koha saavad seal veel sinise kirgaslille sibulad.
CHAMAECYPARIS OBTUSA
tömbiokkaline ebaküpress "NANA GRACILIS"
Roomav kadakas.
Looduslikult kivilt pärit taim.
пятница, 24 августа 2007 г.
понедельник, 20 августа 2007 г.
osad minu kurgid
2.Köögiviljad / Kurk / Iseviljuv hübriid F1 
Kurk Valge Ingel F1
Kurk F1 Tšupa-Štšups
Varavalmiv (43-48 päeva tärkamisest viljakandeni) partenokarpne sort. Ajutise kilekatte alla, kasvuhoonesse. Külv kasti aprilli lõpus. Istutus avamaale mai lõpus - juuni alguses 3-4 pärislehe faasis. Külv otse kasvuhoonesse mai keskpaigas. Istutusskeem 40x40 cm. 4-5 cm pikkune ümar, heleroheline mahlakas, krõmpsuv, väga magus. Võib soolata, marineerimisel ja värskes salatis kurk on eriti hea. Külmakindel. Saagikus kuni 10 kg ruutmeetrilt
Kurk Valge Ingel F1Keskvalmiv hübriid (tõusmetest valmimiseni kulub 50-55 päeva). Võib kasvatada nii avamaal, kui kilekasvuhoones. Vilja pikkus on 6-8 cm. Viljakus 4,0-5,0 kg/1 taime kohta. Kasutakse konserveerimiseks ja värskena.
Kas teate, et hiliseid kurke saab säilitada erilise vaevata. Võtke kõige nooremad (mitte üle kasvanud) viljad ja lõigake nad (2-3mm )liistakuteks, asetage nad tihedalt kartongkarpi ja külmutaga. Selliselt külmutatud viljade aroom ja maitse säilib kuni 6 kuud ja teid ootab ees rõõmus vana-aasta õhtu. Nii võib säilitada kõikide hiliste kurkide sortide vilju, Nezini 12, Feniks jt.
Eksklusiiv ! Ultravarajane hübriid nii avamaal, kui kasvuhoones kasvatamiseks. Väga saagikas ja kaua aega annab vilju. Vilja pikkus 7-9 cm kaaluga 80-90 g.(Pikkus/diameeter=3:1). Suurepärased maitseomadused, ei mõrane ja hästi sobib soolamiseks, konserveerimiseks ja värskena. Haigustekindel. Saagikus : 15 kg/m2 avamaal, kasvuhoones kuni 25 kg/m2. Idanevuse % 95. 0,25 g.
Paljud aiapidajad lahendavad enda jaoks küsimuse: milliseid kurgisorte eelistada, et mitte eksida valikus ja et saada head saaki. Seepärast koos importsortidega ärge unustage selliseid ammu järgi proovitud kurgisorte nagu: Muromski 36, Vjasnikovski 37, Isjasnõi, Nerosimõi 40 , Nesinski 12, Altaiski rannii, Kaskad, Konkurent jt., mis annavad head ja stabiilset saaki. Enim "uutest" kurgisortidest võib soovitada - Aprelski, Sosulja, Kristal, Manul, Moskovski teplitsnõi, Kustovoi jt.
Ainult, et külvates kurgiseemned mulda,ärge unustage, et nad kõik armastavad hästi läbipuhutud,rammuga kasvukohti, väetatud pinnasega rikkalikku kastmist ja kasvavate võrsete kinnitamist spaleerile, muidu võivad haigestuda vale jahukastesse.
Kurk F1 Tšupa-Štšups
Varavalmiv (43-48 päeva tärkamisest viljakandeni) partenokarpne sort. Ajutise kilekatte alla, kasvuhoonesse. Külv kasti aprilli lõpus. Istutus avamaale mai lõpus - juuni alguses 3-4 pärislehe faasis. Külv otse kasvuhoonesse mai keskpaigas. Istutusskeem 40x40 cm. 4-5 cm pikkune ümar, heleroheline mahlakas, krõmpsuv, väga magus. Võib soolata, marineerimisel ja värskes salatis kurk on eriti hea. Külmakindel. Saagikus kuni 10 kg ruutmeetrilt
четверг, 16 августа 2007 г.
Oma kohale istutamist ootavad istikud.2roosi Alba meidilland pl. ja roomav kadakas Wiltonii(madal ,pikad roomavad võrsed moodustavad tiheda vaiba .Okkad nõeljad, intensiivselt sinakasrohelised. Värvus püsib ka talvel. Happelised kuni aluselised ,kergema lõimisega kuivad kuni niisked, vett läbilaskvad mullad. Kasvab ka toitainetevaesel liivasel mullal.Kõrgus:0,3m ja laius:1,5m)
среда, 15 августа 2007 г.
воскресенье, 12 августа 2007 г.
воскресенье, 29 июля 2007 г.
üks katsetus
Selline nägi välja eelmine aasta üks mullaga täidetud auto kumm kuid sellel aastal kevadel istutasin sinna pinnakatteroosi ja tundub ,et talle meeldib seal väga.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)
